Astume geenidele vastu!

01

dets.

Astume geenidele vastu!

Astume geenidele vastu!

Tihti võtame endale õiguse süüdistada mingi füüsilise/vaimse omaduse avaldumises/mitteavaldumises “halbu” geene – “kortsuline nägu ja sinised silmaalused on meie peres juba palju põlvkondi”, “pontsakam kehavorm on kinni mu nigalates geenides” jne.

Teaduslik vaatenurk

Probleemile teaduslikult lähenedes kuivab meie “õigus” siiski kokku nagu õhu kaotanud õnnetu õhupall, sest paljuski mõjutab meile esivanemate poolt antud omaduste avaldumist/mitteavaldumist hoopis epigeneetika ehk kõik välised mõjurid, millega laseme oma kehal kokku puutuda, mis siis otsustavad mingite geenide sisselülitamise kasuks/kahjuks.

Seega – väga lihtsa loogika järgi oleme ju ise oma elu ja omaduste voolijad – geenid ei ole need skulptorid, kellele saaks anda võimu vaid selleks, et ise mitte eriti palju liigutada.

Ka rakubioloog Bruce Lipton Wisconseni ülikoolist USAs kirjutab oma raamatus “The Wisdom of your Cells. How Your Beliefs Control Your Biology”, et oma uuringutel tüvirakkudega on ta teinud väga selge järelduse, mis meie rakke enim mõjutavad – mitte geenid, vaid keskkond. Ta avastus tekitas alguses ta kolleegides ja üliõpilastes küll omajagu pahameelt, aga nüüdseks on ka kaasteadlased tõsiasjaga leppinud. Ehk saame ise oma olemust/välimust muuta, kui vaid õige pisut asjasse pühendume.

Teadlaste hinnangul on umbes 75% naha vananemisest tingitud välistest faktoritest, samas kui umbes 25% sõltub meie geenidest. Varasemalt arvati, et me ei saa kontrollida naha vananemist põhjustavat geneetilist pärandit. Uued uuringud näitavad, et välised faktorid, elustiil ja keskkond omavad meie geenide võimekusele terve naha säilitamisel siiski väga suurt mõju. Vorm, kuidas välised mõjutajad meie geene mõjutvad, kutsutakse epigeneetikaks ja seetõttu tegelevad teadlased uuringutega meie geenide käitumisest ja nende optimaalsest suutlikkusest.

Oleme ise oma õnne sepad

Kui peegel näitab julmalt siniseid silmaaluseid ja halli tuhmunud nahka, võime loomulikult asuda hambaid krigistades perekonna fotoalbumite kallale, aga võime ka ohjad enda kätte võtta ja olukorra lahendada just selleks väljatöötatud võimalustega.

Mis võiks aidata?

Enne professionaalsema abi otsimist peaksime vaatama üle oma kvaliteetunele loovutatud tundide arvu päevas ja kindlasti vaatama üle oma toidulaua – “oled see, mida sööd” on ometi vana tõde – oleks aeg seda kuulda võtta. Tasakaalustatud vitamiini- ja mineraalirikast toitumist ei tohiks alahinnata.

Ka erinevad keskkonnamõjud on üle ootuste võimekad toomaks suuri muutuseid väljanägemises (sellest on kirjutatud eelmises sissekandes siin).

Professionaalsem abi

Kui eelnev on ilusti kontrollitud, aga märgatavat muutust ei ole need kaasa toonud, võiks meenutada, et just Germaine de Capuccini koondatud teadlased sellele murele oma laborites juba mõnda aega vastust otsima. Ja nad on leidnud nii mõndagi.

Esmalt räägime raku toimimise füsioloogilistest alustõdedest:

  • kogu keha, sh nahk koosneb rakkudest.
    Naha rakud toodavad proteiine, mis on olulised selle funktsioneerimiseks.
  • Kasutades neid proteiine, uuenevad rakud ning see seaduspärasus on eriti oluline noorel nahal.
  • Igas rakus on meie DNA ehk põhimõtteliselt täiuslik kogum “juhiseid” ehk geene, mis ütlevad meie rakkudele, mida on vaja teha.

Siin on iva: meie geenid (või juhised toimimiseks) on meie elu jooksul mingite kindlate olude sunnil vaigistatud (välja lülitatud) või aktiveeritud (sisse lülitatud). Küsimus on, kas need geenid saavad või ei saa meie rakkudelt informatsiooni selliste mõjurite kohta nagu keskkond, toit, mida me sööme jms meid mõjutavad asjaolud!

Et nahk oleks terve ja nooruslik, on oluline rakkude regenereerimine – just selleks peavad meie rakud olema head proteiinide (valkude) tootjad. Lihtsamalt öelduna, meie geenid on kui juhised nende valkude loomisel, ning kui need ei ole rakkude poolt loetavad, ei saa rakud mainitud vajalikke proteiine luua. Kui see juhtub, ei saa rakk efektiivselt funktsioneerida ning see viib omakorda nähtavate vananemis-protsesside tekkele.

Teadus epigeneetikast

Juhul kui geen ei ole ‘aktiive’ või ei ole struktuuri poolt kontrollitud, kutsutakse seda epigenoomiks. Struktuur koosneb keemilistest või (epigeensetest) märgistest lisatuna DNA-le, mis reageerib välistele signaalidele. Need reaktsioonid põhjustavad muutusi epigenoomis, “lülitades” meie geenid välja. Kuigi meie DNA ei muutu kunagi, on geenide funktsionaalsus mõjutatud.

Termin ‘epigeentika’ sündis 1942. a ja lihtsustatult öelduna uurib see kiiresti arenev teadusharu, kuidas rakud geene loevad ja järelikult ka toodavad vajalikke proteiine. Lihtsustatuna saab epigeneetika olemuseks epigeneetyikat lähemalt vaatleva veebilehe andmetel lugeda: “see mõjutab, kuidas rakud geene loevad, millest juhindub ka viis kuidas needsamad rakud vajalikke proteiine loovad.”

Epigeneetika ja vananemine

Epigenoomide mõju meie geenide (seejuures ka naharakkude) kontrollimisel ja tugevneb meie vananemisel, kuid ka siinkohal on häid uudised – nende toime on tagasipööratav. Vähendades negatiivseid epigeneetilisi märgiseid, saame “üles äratada“ magavad geenid, muutes nad taas edukalt uusi proteiine tootvaiks. See aitab märkimisväärselt vähendada naha vananemisnähte.

Germaine de Capuccini on hiljuti loonud eksklusiivse aktiivaine, Epigenol’i. Läbi keerulise ensümaatilise protsessi Egiptusest pärit saialillest ekstraheeritud , on see aine võimeline vähendama epigenoomi toodud soovimatuid muutusi, andes võimaluse magavatel geenidel taas efektiivselt ärgata ja kommunikeeruda. Rakud on jällegi võimelised tootma nooruslikkuse proteiine, parandades raku funktsioone ja seega vähendades selgeid vananemisnähte.

Negatiivsete epigeneetiliste muutuste ennetamine.

See uuring viitab valikute tähtsusele meie elustiilis. Teame hästi, et stress, toitumine, saaste ja keskkonnamõjud mõjutavad oluliselt naha vananemisprotsessi, kuid nüüd on ka selge, et needsamad faktorid mängivad isegi suuremat rolli, sest neil on ka geenide elus ka tähtis sisemine mõju.

Kasulikku teemakohast lugemist

Mis on epigeneetika?
Epigeneetika baasinfo
Epigeneetikast
The Telegraph – kuidas oma geene muuta?

 

VÕIMALUSED NOORUSLIKKUSE TAASTAMISEKS:

TX SRNS PRO60+ EXTRA-NOURISHING HIGHLY DEMANDING CREAM 

Hellitav, rikkaliku ja siidja tekstuuriga näokreem on loodud naisele, kes tunneb, et küpsus on parim aeg elus ja näitab uhkelt “häid vananemismärke”.

Kreem on ideaalne  enneaegsete vananemisilmingutega nahale  peale 40. ndaid  kuni  üle  60.  eluaasta. PRO 60+ sisaldab eksklusiivset aktiivainet, epigenooli, mis taaskäivitab aja jooksul kahjustunud  geene.

Toode e-poes

Timexpert SRNS GLOBAL ANTI-AGE

Vananemisvastane näohooldus, mis põhineb epigeneetikal.

Igapäevaselt mõjutab agressiivne väliskeskkond ja elustiil  meie tuhandeid rakke.

Aja jooksul  geenide struktuur rakkudes muutub võimetuks end ise parandada ja lõpeb eluks vajalike proteiinide tootmine, mis peaksid aeglustama  loomulikku vananemisprotsessi. Global Anti-Age  reaktiveerib  uinunud geene ja tugevdab rakulist regenereerimist tänu  “Epigenoolile” ja “Tskink-glütsiin kompleksile”.  Võimas mitmekülgne  vananemisvastane hooldus, mis pinguldab nahka, vähendab kortse ja ka pigmendilaike, elustab ja niisutab nahka.

  •  Vähendab kõiki vananemisilminguid
  • Lülitab sisse geenid, mis loomulikul teel väldivad naha vananemist
  • Tugevdab rakulist regenereerimist

Uuri lähemalt